Soome ja Eesti majanduskoostöö maksudeni ei lähe

Seda aga ei terenda, et Soome ja Eesti võiksid oma tiheda majanduskoostöö laiendada ka näiteks maksude alale, kus riigi kulude ja tulude suure lõhega maadlev Soome hea meelega alkoholi tarbimist kõrgemalt maksustaks.

Nädalapäevad tagasi valminud Soome uue valitsuse koalitsioonilepe näeb suurima maksutõusuna ette tubakaaktsiisi tõusu - ligi kahe euro võrra pakist - kuid alkoholimaksude kohta nenditakse, et siin peab vaatama, mis Eesti teeb.

„Oleme tõepoolest otsustanud tubakaaktsiisi tõsta,“ möönis Sipila peaministrite ühisel pressikonverentsil. „Alkoholimaksudega on aga see probleem, et reisidelt kaasa toodud alkoholi kogus kasvab, kui maksu liialt tõsta.“

Küsimusele võimalikust maksukoostööst jättis Sipilä vastamata. „See ei ole nüüd kindlasti see kõige olulisem majanduskoostöö Eesti ja Soome vahel,“ jäi tõrjuvaks ka Eesti peaminister Taavi Rõivas.

Rõivase sõnul on Soome naabrit seirav hoiak mõistetav, kui ei taheta, et kogu Soome alkohol Eestist kaasa ostetakse. Samuti peab Eesti aktsiisikaupu maksustades oma naabreid jälgima.

LNG terminaliga edasi

Kindlalt jätkub aga Soome ja Eesti koostöö regionaalse LNG terminali osas, milles Eesti leppis kokku Soome eelmise valitsusega.

„Rääkisime lühidalt terminalist ja gaasitorust Balticconnector ning jätkame sealt, kus eelmine valitsus lõpetas,“ ütles Sipilä.

Taavi Rõivase sõnul on järgmine konkreetne samm aasta jooksul kokku panna taotlus, et Euroopa Komisjonilt finantseerimiseks tuge saada. Rõivase sõnul on valmisolek ehitama hakata suurem  Eesti maismaoosas Kiisa elektrijaama ja Paldiski poolsaare tipu vahelises lõigus.

„Me usume, et on võimalik selle projektiga edasi minna täpselt nii nagu meil Alexander Stubbiga (Soome eelmine peaminister – toim.) kokkulepped sõlmitud said,“ ütles Rõivas.

X-teel liiklus käima

Juha Sipilä ütles, et eriti tahab Soome uus valitsus rõhku panna Eesti ja Soome koostööle ID kaardi piiriülesel kasutuselevõtul ja piiriüleste digitaalsete teenuste arendamise. See tähendab ka digiallkirja piiriülese kasutuse võimalust.

„Kahepoolsetest teemadest huvitab mind eriti see X-tee lahendus, kus Eesti on Soomest pikalt ette jõudnud,“ ütles Sipilä. Aluse koostööle panid juba Eesti ja Soome endised peaministrid Andrus Ansip ja Jyrki Katainen. See on ühtlasi pilootprojekt piiriülesest toimimisest kogu Euroopa tasandil.

„Ma ootan sellest koostöölt palju. Edenemine on suuresti olnud Soome taga kinni, kuid see on uue valitsuse üks peamisi sihte siin märkimisväärselt edasi liikuda. Kui me selle tehtud saame, siis oleme siin eeskujuks ka ülejäänud Euroopale,“ ütles Sipilä.

Ka Taavi Rõivas avaldas lootust, et tänased valitsusjuhid saavad alustatud koostöö edukalt lõpule viia. „Loodame, et juba lähiajal annab mõlema riigi jaoks väga arvestavad täiendavad võimalused,“ ütles Rõivas.

Soome kurss ei muutu

Venemaa ja Ukraina osas on Soome uus valitsus samadel seisukohtadel kui eelmine valitsus, ütles Sipilä.

Praegu käivad arutelud sanktsioonide üle – otsust ELi tasandil veel ei ole.

Taavi Rõivase sõnul olid liikmesriigid eelmisel Ülemkogul märtsis ühte meelt, et otsuse aluseks saab see, kas Minski rahulepe on täielikult jõustatud. Kuna ilmselgelt ei ole, ei näe Rõivas muud võimalust kui sanktsioonidega edasi minna.

NATO osas eelistab Soome jätkata samal seisukohal, et Soome jaoks parim oleks sõjalistest liitudest kõrvale jääda. Samas ei taha Soome siin oma käsi siduda, ütles Sipilä. Mis tähendab, et midagi ei ole välistatud.

Pagulaste teemal kujundab Soome valitsus oma seisukoha selle nädala lõpuks, nii ei saanud Sipilä teemat veel kommeneerida. Küll aga märkis ta, Soomes on valitsenud seisukoht, mis eelistab vabatahtlikkuse põhimõtet kohustuslikele kvootidele.

Jutuks oli ka olukord Kreekas.

„Ka siin on meil Soomega väga sarnased vaated,“ ütles Rõivas. Ainus võimalus Kreekas sellest olukorrast välja tulla on jätkata reformidega. „Mina ei usu seda, et on võimalik ennast võlast priiks lihtsalt läbi rääkida. Ei ole seda valmisolekut ühelgi kreeditoril,“ ütles Rõivas, lisades, et „pall on Kreeka käes.“